Jälle rändame!

Tere jälle üle pika aja!

Meil sai töö viljaga läbi! Peale jõule tabas meid kuumalaine 41 kuumakraadiga ning tööpäevi seega ei olnud. Olid vaid basseinipäevad. Saime vaid mõned tööpäevad teha ning oligi kõik. 31. detsember jäi meie viimaseks päevaks. Karavanis elasime aga kuni 2.jaanuarini. Selleks ajaks panime oma kodinad kokku ja hakkasime liikuma. Ees ootas üle 3000 kilomeetri, et jõuda idakaldale!

Jõulude ajal käisime Esperances.

Ja hakkaski sõit Melbourne poole. 

Teel leidsime suvalise roosa järve.

Külastasime Kalgoorlie linna, kus asus 6 km pikkune ja 600 meetrit sügav kullakaevandus.

Nägime ära lõhkamise. 

Need tibatillukesed kallurautod...

ja muu kaadervärk.

Teedel olid toredad sildid.

Tee ise oli vahepeal päris üksluine.

Leidsime teelt ööbimiskoha.

Sõida autoga nii lähedale kui tahad.

Sellega see igavam teeosa ka lõppes. Veetsime sellel teel 3 ööd ja jõudsime Adelaide. Adelaide linnas elab 1,2 miljonit inimest ning väga paljud raamatud ning inimesed ütlevad, et tegemist on pigem vaikse ja rahuliku ning isegi vanainimeste linnaga. Meile aga täitsa meeldis. Jättis ikkagi suurlinna mulje ning oli vägagi roheline võrreldes Perthiga. Elasime me kesklinnas karavanpargis ja linna käisime jala. Külastasime loomaaeda, sest seal elas lõuna-poolkera ainuke pandapaar ja noh, neid pidi nägema. Loomaaiaga jäime isegi rahule. Tundus natuke parem kui Perthi zoo ja need pandad muidugi. Ikka väga nunnud tegelased. Lisaks külastasime kesklinna, sõitsime linna küljel asetsevatel mägedel ja külastasime üle pika aja suuremaid poode. 

Jah, need seal puude otsas on nahkhiired. Lihtsalt pargis.

Õnnelik laps pulgakommiga.

Röhh-röhh.

Nii me elame...

Magamistuba oli natuke segamini.

Ikka on nunnu!

Ja nii ta istus...

ja sõi...

ja oli lihtsalt tore. 

Veel mingi nunnukas. 

Adelaide mäe otsast.

Lumiiii!!!

Või siis ikkagi soolajärv?

Sinine kraatrijärv.

Praeguseks kõik. Järgmises postituses aga Great Ocean Road!