Teretere!
Lõpetasime oma töö puuvillaniisutamises ja enne tehasesse tööleminekut käisime 10 päevasel reisil Cairnsi ja teele jäävates kohtades. Läksime autoga, sest tahtsime näha mitmeid kohti teel ning kuigi sõit oli pikk(u 4200 km edasi-tagasi), siis otsustasime siiski oma auto mugavuse kasuks.
Alustasime oma sõitu Sunshine Coastile, kus tahtsime külastada kuulsa Steve Irwini loomaparki. Pargi nimi on Australia Zoo ja rohkem keskendubki austraalia loomadele, kuid nägime ka Aafrika ning Aasia elanikke. Muidugi tehti seal ka krokodillide ning lindude show-d. Jäime oma käiguga väga rahule, sest loomaaed oli igati roheline, loomadel palju ruumi ning ka liigirikkus oli päri suur. Siiani on see olnud parim loomaaed Austraalias, kus me käinud oleme.
Känguruid sai paitada, nagu igalpool.
Veepind ei liikunud kui suur kroku lähenes.
Sander nunnu koaalaga.
Aafrika osas elasid kõik rõõmsalt koos.
Üli mürgine coastal taipan.
Kuningkobra.
Edasi sõitsime kuulsa Airlie Beachi suunas, kus meil oli broneeritud paadisõit ühe maailma ilusaima ranna juurde ning ka väike snorgeldamine. Airlie ise oli väike linnake, suunatud turistidele. Randadele suurt rõhku meie ei pannud, sest igalpool võib kohata krokodille ning oli ka meduuside/millimallikate hooaeg. Ja need meduusid siin on kahjuks surmavad. Seega ükskõik kus vette minnes tuleb kanda lükraülikonda(pm nagu wet-suit) ning muidugi arvestada krokodilliohuga. Oma paadituuriga jäime aga väga rahule. Snorgeldamine oli küll veidike igav, sest nähtavus ei olnud eriti hea, kuid rand ning paadisõit ise olid mõnusad. Kahjuks ei olnud meil ka imekaunist päikeselist ilma, vaid saime vihmaropsusid ning pilvi.
Airlie Beach
Linnatänav.
Laguun ujumiseks rannas.
Ookeanile!!
Vihmane kuid ikka kena.
Maailma valgeima liivaga rannad.
Whitehaven rand ja Hill jõesuue.
Imekaunid päevitusrandid ;)
Vihma sadas ümberringi.
Edasi viis tee Cairnsi suunas, kuhu olime endale 5 ööks Airbnb kinni pannud. Esimesel päeval kimbutas meid ka vihm, aga edasi olid päevad ilusad. Käisime mööda promendaadi jalutamas, veetsime aega linna laguuni ääres, sõime igasugu rämpsu (kebab, burger ja sushirullid (tervislik)). Teisel päeval käisime Skyrailiga sõitmas. Viis see meid väksesse külasse mäe otsas ning hiljem sõitsime tagasi ka. Vaade oli vägev ning mina ei olnud varem köisraudteega sõitnud ka, niiet elamus omaette. Vaateplatvormidel sai giidiga käia ja kuulata juttu vihmametsast, millest me üle sõitsime, samuti sai pilte teha üsna kuivast kosest. Linnake oli täielikult turistidele suunatud ning sealt sai osta igasugu nänni.
Promenaad.
Linnalaguun. Valge liiv ja vesi-nagu rannas oleks.
Aasia toit on ka hea siin.
Asume teele köisraudteega.
Kuiv kosk.
Vahepeatus vihmametsas.
Imekaunis jõgi...
Pärast seda otsustasime linna lähedal asuvat koske minna uurima ning sinna ka ujuma. Muidugi meie kohalejõudes hakkas padukat sadama ning kohalikud ei soovitanud enam vette minna, sest suurte vihmadega võib vesi väga järsku tõusta. Aga me ikka käisime, seni kuni nemad vees ka olid :D
Järgmisel päeval ootas meid reisi tipphetk- Suurel Vallrahul snorgeldmine Kairele ja sukeldumine Sanderile. Sõitsime suure paadiga, kus saime nii hommikukohvi ja snäkki kui ka väga toitva lõuna. Ilm oli imekaunis ning meie suureks imestuseks nähtavus vees üle 30 meetri. See tunne, esimene vaade kui sa vette hüppad, oli lihtsalt võimas. Kõik need värvid- lisaks kaladele olid kõik korallid kollased, roosad, sinised, rohelised jne. Nägime ära ka väiksed riifi-haid ning kilpkonnad. Sander ujus nendega ja jälitas neid kilpkonni natukene. Oli väga äge kilpkonna sügaval põhjas jälgida ning oodata kuni ta sinu kõrvalt õhku tuleb hingama. Kõik oli supertore ning hästi organiseeritud. Me jäime mõlemad väga rahule.
Meie paat.
Cairns oma mägise ümbrusega.
Tumedamad kohad on korallid.
Sander lõunat lõpetamas.
Sander siis sukeldus
Järgmisel päeval võtsime suuna Hartley's Crocodile Adventures parki, et veelkord näha krokodille ning nende söötmist paadist. Kuna tegemist on ka krokodillide farmiga, siis nägime kuidas ja mis tingimustes neid kasvatatakse ning siis nahaks tehakse. Tundub küll julm, kuid alternatiiv sellele on see, et looduses kõik krokodillid nende naha pärast ära tapetakse. Niiet lõpuks on neil krokudel seal päris tore elu, kuni nad nahaks tehakse. Tegime seal siis ära ka paadisõidu krokodille täis veel ning nägime nende veest väljahüppeid. Park ongi üles ehitatud krokodillide peale ning ülejäänud osa kuigi suurt muljet ei avaldanud. Maitsesime ka krokodilliliha, mis mekkis natuke nagu kana kuid mingit erilist muljet nagu ei jätnud.
Farmikrokud peesitamas.
Rodu veesthüppeid.
Natuke närvikõdi ka. See on farmi tööline.
Tagasteel peatusime veel mõnes rannas, kuid kuna meie reisi ajal tappis krokodill Cairnsi lähedal (250 km lõunas) ühe mehe (vabasukeldumise odaga kalastamine !?!?!?) ning üks kutt (hüppas tuntud krokodilli mudasesse jõe vette, et ilusale nais-bäkkerile näidata, et sööb ainult turiste, mitte kohalike) jäi peaaegu käest ilma, siis vette kohe üldse ei tõmmanud.
Jõudiski kätte aeg tagasiminekuks. Esimesel päeval sõitsime vaatama ka kahte koske. Ühes käisime ujumas, teises tegime läbi matkaraja kose alla.
Teel kohtasime palju suhkruroogu. Terve see ülemine ranniku äära on suhkruroogu täis.
Josephine falls, kus käisime ujumas.
Vesi oli külm (nii 23-24 kraadi ehk) :D
Suurem turismigrupp tuli peale meid. Aga sealt vasakult sai mõnusalt pepu peal alla lasta. Looduslik veekeskus.
Vaade teel teisele kosele.
Õnnelikuna all, teades, et 2 km tuleb nüüd mäest üles ka saada.
Suhkruroog oli päris kõrge igalpool.
Kui kedagi huvitab rahaline kokkuvõte, palju selline autoga reisimine maksab, siis siin on väikse kokkuvõte. Ööbisime me Airbnb-s(interneti portaal, kus inimesed saavad kodumajutust pakkuda) ning ühe öö ka autos.
Raiskasime u 3000 dollarit kahe peale(u 2150 euri), kuid kuna see suure tõenäosusega jääb meie viimaseks suureks reisiks Austraalias, siis kahju ka ei olnud. Kui rääkida täpsemalt hindadest, siis selle 4000+ km läbimiseks kulus meil 640 dollarit kütusele. Bensiini hind on siin hetkel 1,15-1,40 dollarit umbes, keskmiselt 1,30. Ja kütus on 91, mitte nagu Eestis 95.
Toit ning muu poes ostetud- 300 dollarit (214 euri)
Australia zoo- 118(84)
Skyrail edasi-tagasi-142(101)
Krokodillipark-74(53).
Suure vallrahu paadiretk- 200+300(358).
Whitsunday paadiretk- 320(229).
Ning ülejäänud siis ööbimisele. Hinnad siin Austraalias on ikka kõrged ning suured raharöövlid on need paadiretked, kuid kuidagi teisiti sa Suurele vallrahule ei saa ning ka Whitsunday-le minekuks on padituur parim variant.
Kindlasti olete ka kursis suure tormi Debbiega, mis päev peale meie lahkumist just meie reisi piirkonda jõudis. Kahjud on väga suured ning meil on hea meel, et me enne jõudsime ära käia. Suured kuurortid on maatasa, kaunid linnakesed rämpsu täis ning majad paljud ka hävinud. Loodetavasti liiga suur kahju suurele vallrahul ei olnud.
Nüüd aga ootame oma arstlikku läbivaatust (mis on homme) ning treeningpäevi puuvillatehases ning loodame, et varsti saame ka tööle hakata. Kuna ka see piirkond sai vihma ja tormi, siis loodame, et see meie suurt puuvillahooaega ära ei rikkunud. Põhjapool hävis puuvill suures osas täna Debbiele ning töö ginides jäi üürikeseks. Aga loodame ikka parimat.
Mõnusat kevade algust ning loodetavasti te rohkem lund ei saa ;)
PS- ka meil hakkab jahedamaks minema, ainult 27 kraadi päeval :O
